Netzwörterbuch (SASS Plattdeutsch)

Hochdeutsch

Plattdeutsch

direkte Treffer

Verben

faseln [(meist wortreich) Unsinn reden]

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

kariert reden [(meist wortreich) Unsinn reden]

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

quasseln [wortreich Unsinn reden]

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

quatschen [wortreich Unsinn reden]

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

wortreich Unsinniges reden

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

schwätzen [wortreich Unsinn reden]

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

schwafeln [wortreich Unsinn reden]

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

schwatzen [wortreich Unsinn reden]

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

spinnen [sich spleenig verhalten, Unwahres behaupten]

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

Unsinn reden

tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

etw einfriedigen

wat tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

etw eingrenzen [etw einfriedigen]

wat tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

etw einhegen

wat tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

etw einzäunen

wat tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

etw umzäunen

wat tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

etw verzäunen

wat tünen

Infinitiv; Imperativ (sg, pl)	Person	Präsens	Präteritum	Partizip II
tünen; tüün, tüünt	ik	tüün	tüün (tüünde)	tüünt
	du	tüünst	tüünst (tüündest)
	he/se/dat	tüünt	tüün (tüünde)
	wi/ji/Se/se	tüünt (tünen)	tünen (tüünden)

(in Klammern regionale Nebenformen)

weitere Treffer anzeigen

weitere Treffer

Substantiveanzeigen

Verbenanzeigen

zum Seitenanfang